Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon (WIPO) haldab raamistikku, mis reguleerib patente, autoriõigusi, kaubamärke ja muid IO (intellektuaalomandi) vorme. Praegusel ajal on mõned neist süsteemidest üsnagi ajale jalgu jäänud, kuid osad neist toimivad üsna hästi.
Hästi toimiv süsteem: tarkvaralitsentsid
Siia alla kuuluvad ka avatud litsentsid, näiteks Creative Commons, GPL, MIT jne.
Litsentsid võimaldavad paindlikku IO haldamist. Avatud litsentsid, nagu Creative Commons (CC), on eriti kasulikud hariduses, teadustöös ja tarkvaraarenduses, võimaldades teadmiste laiemat levikut, samal ajal kui litsentsitingimused säilitavad autoriõigused.
Loojale jääb õigus kasutada oma loomingut nii, nagu ta heaks arvab, sealhulgas anda sama asja välja mitme litsentsi all. On mitmeid tarkvaratootjaid, kes pakuvad oma tooteid nii GPL litsentsiga kui ka kommertslitsentsiga.
Näiteks:
- Qt, mille UI suunitlusega raamistik võimaldab arendada vaba tarkvara kooskõlas GPL tingimustega, ent ettevõtted saavad osta kommertslitsentsi, et nad ei peaks oma lähtekoodi avaldama, kui seda ei taheta.
• Wikipedia kasutab Creative Commonsi litsentsi, mis võimaldab kasutajatel sisu vabalt kasutada, tingimusel et autorit tunnustatakse.
• Linuxi OS-i levitatakse GNU litsentsiga, mis soodustab avatud lähtekoodiga tarkvara arengut.
Täielikku ümbertegemist vajab patendisüsteem
Patentide eesmärk on kaitsta leiutisi ja soodustada innovatsiooni, võimaldades leiutajatel reaalselt oma leiutise pealt kasumit teenida, sest arendustegevusse on tihti läinud väga palju ressursse ja aega.
Reaalsuses on see aga üsna problemaatiline süsteem tänu patenditrollidele.
- Paljud ettevõtted, kellel endal tootmist pole, ostavad patente, et nende abil välja pressida teistelt ettevõtetelt tasusid kas otse või kohtuvaidluste kaudu.
Mitmed idufirmad ja väikeettevõtted ei suuda end kallite patendivaidluste vastu kaitsta, mis pidurdab uute tehnoloogiate arengut.
Mõned suurettevõtted kuritarvitavad patente konkurentide eemaldamiseks ja turu monopoolseks kontrollimiseks, mitte innovatsiooniks.
USA-s on toimunud mitmeid kohtuasju, mis näitavad ilmekalt patendisüsteemi probleeme:
- NTP vs. RIM (BlackBerry) (2006) – NTP, patenditrollist ettevõte, kaebas BlackBerry tootja RIM-i kohtusse ja nõudis rahalise kahju hüvitamist, kuigi NTP-l polnud tegelikku toodet, ainult patent.
- Apple vs. Samsung (2011–2018) – Apple kaebas Samsungi kohtusse, süüdistades teda iPhone'i disaini ja funktsioonide kopeerimises. Kuigi Apple sai osaliselt õiguse, näitas see vaidlus, kuidas suurettevõtted kasutavad patente teiste vastu relvana.
 |
| Pildi allikas: eff.org |
Selleks et patendisüsteem toimiks õiglasemalt ja toetaks tegelikku innovatsiooni, tuleks karmistada patenditrollide vastu suunatud regulatsioone, piirata liiga laialt määratletud patente ning soodustada süsteemi, mis aitaks väiksemaid leiutajaid kaitsta korporatsioonide eest.
Allikad:
2. https://www.qt.io/qt-licensing
3. https://www.eff.org/issues/resources-patent-troll-victims
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar