Tarkvaralitsentside valikust

Alustades ükskõik millist tarkvaraprojekti, on vaja alguses teha üks väga oluline valik, nimelt millise litsentsi alla see panna. Litsents ei ole ainult juriidiline formaalsus – see määrab, kes ja kuidas su koodi kasutada saab, kuidas see levib ja millist mõju see sinu ärimudelile või projekti tulevikule avaldab.

Vaatame lähemalt kolme levinud litsentsivalikut: kommertstarkvara litsents (EULA), GNU GPL ja BSD litsents. Kõigil on omad head ja halvad omadused ning lõplik valik sõltub eesmärgist.

Äritarkvara litsents (EULA) – täielik kontroll

Kui ei ole soovi, et kood oleks avalikult kättesaadav, on äritarkvara litsents (nt EULA ehk End User License Agreement) loogiline valik. Seda kasutades jääb tarkvara täielikult looja (arendaja, ettevõtte) kontrolli alla – keegi ei saa seda vabalt levitada, muuta ega edasi arendada ilma looja loata.

Plussid:

+ Täielik kontroll: Looja määrab, kes ja kuidas tarkvara kasutab.

+ Paindlik: Looja võib tarkvara müüa litsentsitasu alusel, pakkuda tellimuspõhiseid teenuseid jne.

+ Võimalik eelis konkurentsil: Lähtekood ei ole avalik, seega ei saa konkurendid seda kopeerida ja oma versiooni luua.

Miinused:

- Piiratud koostöö: Kuna kood on suletud, ei saa teised arendajad seda täiustada ega ka sellest kasu lõigata.
- Arenduskulud on suuremad: Looja peab kõik koodi ja veaparandused ise kirjutama või palkama inimesed nende jaoks.
- Piiratud usaldusväärsus: Paljud kasutajad on skeptilised suletud koodi suhtes, kuna nad ei saa selle kvaliteeti, turvalisust või tagauksi kontrollida.

GNU GPL – avatud lähtekood ja vabadus

Kui tahta, et tarkvara jääks alati vabaks ja on avatud lähtekoodiga, on GNU GPL (General Public License) väga hea valik. Kõik GPL-i põhjal tehtud edasiarendused peavad jääma samuti GPL-i alla – see tähendab, et looja koodi võib vabalt kasutada, aga see jääb alati vabaks.

Plussid:

+ Tarkvara avatus: Igaüks võib koodi kasutada ja täiustada, aga ei saa seda "ära kaaperdada" näiteks oma suletud tarkvara sisse.
+ Toetab edasiarendamist: Kui tarkvara on kasulik, võivad teised arendajad aidata seda parandada ja edasi arendada.
+ Suur kasutajaskond: Paljud valitsused, akadeemilised asutused ja ettevõtted eelistavad GPL-i tarkvara.

Miinused:

- Ei sobi (tihti) äriliste projektidele: Kui keegi muudab ja levitab koodi, peab ta oma muudatused samuti avalikustama – see võib olla probleem osades ärimudelites.
- Pole investorite lemmik: Kui su ärimudel (või startup) tugineb suletud tarkvarale, võib GPL piirata investorite huvi.
- Litsentsist tulenevad piirangud: Kõik GPL tarkvara kasutavad komponendid peavad olema samuti GPL-i all, mis võib piirata teiste litsentsidega teekide kasutamist.

MIT ja BSD litsents – paindlik kesktee

BSD litsents (ja selle variandid, nt MIT) on palju paindlikum kui GPL. See lubab kasutada koodi nii avatud kui ka suletud tarkvaras, ilma et peaksid oma muudatusi tingimata tagasi andma. See on äriliselt atraktiivne, kuid samas ei garanteeri, et koodi avatus säilib.

Plussid:

+ Ei pea avalikustama muudatusi: Kõik saavad kasutada ja laiendada koodi ilma juriidiliste piiranguteta.
+ Soodustab kiiret levikut: Kuna puudub copyleft-kohustus, on ettevõtted rohkem valmis BSD litsentsiga koodi kasutama.
+ Paindlik kasutamine: Saab vabalt kombineerida teiste litsentsidega (ka äriliste).

Miinused:

- Kogukonna kasu võib puududa: Kui ettevõte võtab BSD-koodi, täiustab seda ja sulgeb selle, ei jõua need muudatused tagasi algsesse projekti.
- Võib viia tarkvara sulgumise või hääbumiseni: Kui suurfirmad võtavad BSD-koodi ja arendavad selle edasi oma suletud süsteemiks, võib algne avatud lähtekood hääbuda.

Milline litsents siis valida?

Kui eesmärk on täielik äriline kontroll, on EULA parim valik. Kui tahta, et tarkvara jääks avatuks igaveseks, siis GPL. Kui aga peamine on paindlikkus ja ei ole vahet, kas kood jääb avatuks või suletuks, on BSD parim valik.

Lõppkokkuvõttes sõltub litsentsi valik sellest, kuidas looja soovib, et tarkvara leviks ja kas eelistada rohkem kontrolli või rohkem koostööd. 

Allikad:

1. Tüüpilised EULA näidised. https://www.microsoft.com/en-us/Useterms

2. GPL ja muud litsentsid. https://www.fsf.org/licensing/

3. MIT litsents. https://opensource.org/license/MIT