neljapäev, 13. märts 2025

Netietikett: 90ndad vs praegu

Virginia Shea netiketi põhimõtted, mis pandi kirja 1990ndatel, olid mõeldud internetisuhtluse juhendiks ajal, mil veebi kasutajaskond oli alles tekkinud ja kasvamas. Paljud neist reeglitest on ajas endiselt olulised, kuid mõne tähtsus on vähenenud tehnoloogia arenguga. Allpool on üks käsk, mille tähtsus on ajas kasvanud, ja teine, mis on suures osas oma olulisuse kaotanud.

Veelgi olulisem: “Ära unusta, et räägid päris inimestega”

Internetis suheldes on lihtne unustada, et ekraani taga on päris inimesed – kel on tunded, mured ja emotsioonid. Kui 1990ndatel oli see oluline e-kirjades ja foorumites, siis tänapäeval, kus suhtlus käib palju suuremas osas võrgus, peamiselt sotsiaalmeedias ja kommentaariumites, on see veelgi tähtsam. Anonüümsus ja kiire infovoog muudavad lihtsamaks küberkiusamise, solvavate kommentaaride kirjutamise ja trollimise. Ometi võivad ka paar mõtlematult visatud sõna kellelegi päriselus haiget teha. Seega tasub alati enne kirjutamist hetkeks peatuda ja meeles pidada, et teisel pool ekraani on päris inimene, mitte lihtsalt kasutajanimi.

Tähtsuse kaotanud: “Ära raiska teiste internetiühendust suurte failidega”

1990ndatel, kui internet oli aeglane ja andmemaht piiratud, pidi suurte failide saatmisega ettevaatlik olema – keegi ei tahtnud, et tema postkast ummistuks või ühendus minutiteks või lausa tundideks kinni jookseks. Tänapäeval pole see enam probleem. Internet on kiire, pilveteenused võimaldavad faile mugavalt jagada ja voogedastus on saanud igapäevaseks. Tähtis pole enam see, kui suur fail on (kui ta just 7 terabaiti pole, muidugi), vaid kas see on vajalik ja kas saaja saab seda lihtsalt avada ja kasutada. Või kustutada, kui see ebaoluline on.

1990s large file downloads frustration
Faili allalaadimise ootamine. Allikas: Copilot

Netikett ei ole lihtsalt vanade reeglite kogum, vaid pidevalt muutuv arusaam heast internetisuhtlusest. Tehnoloogia areng ja uued suhtlusviisid on toonud kaasa vajaduse kohandada varasemaid põhimõtteid – mõned neist on muutunud olulisemaks kui kunagi varem, teised aga kaotanud oma tähenduse. Tänapäeva digimaailmas tasub keskenduda eelkõige sellele, kuidas me üksteisega suhtleme, millist sisu jagame ja millist mõju meie sõnad ja teod veebis võivad avaldada. Hea netikett ei tähenda ainult reeglite järgimist, vaid teadlikku ja mõistlikku käitumist, mis aitab muuta interneti turvalisemaks ja paremaks kõigile.

Allikad:

1. http://www.albion.com/netiquette/corerules.html

esmaspäev, 10. märts 2025

Kvantarvutid ja determinism

Praeguste spekulatsioonide järgi on oletatud, et kvantarvutite tulek (ütleme siis, et päris võimsate kvantarvutite tulek) võib muuta nii mõndagi meie tavaelus. Neist võib olla nii kahju kui kasu, paljudki raudkindlad krüptograafia alused tuleb ümber hinnata, kuid kindlasti on suur kasu meditsiinile ja teadusuuringutele mitmetes valdkondades.

Aga viskaks õhku hoopis provokatiivse küsimuse - kas me saame näha kvantarvutite abil tulevikku? 

Kui mul on pastakas käes ja ma lasen tast lahti, siis ta kukub maha. Maha kukkumine on otseselt eelneva oleku tagajärg. Seega see on ennustatav.
Kui meil oleks ülivõimas kvantarvuti, millega on võimalik ennustada iga aatomi ja kvantosakese käitumist maakeral, kas ma saan ennustada ka tulevikku? Sest kui ma suudaks kuidagi talletada 1 hetkel kõigi osakeste oleku, siis kõik ülejäänu peaks olema deterministlik. Sellest talletamise hetkest saan ma ennustada mis saab edasi, kui ka näha minevikku, kuidas asjad _tegelikult_ olid ja mis siis ikkagi JFK-st sai.

Sellise fantastilise teemakäsitluse viskab õhku Alex Garland miniseerias Devs (2020). Ta viitab oma ulmeteoses Pierre-Simon Laplace'i teooriale nn "Laplace deemonist", mille järgi universum on täielikult määratud, kui kasvõi ühel ajahetkel on teada kõikide osakeste asukohad ja kiirused. Heisenberg ilmselt keerleks sellise väite peale nagu vurr oma hauas, aga... See on siiski väga huvitav filosoofiline mõtteharjutus. 
Loomulikult tekitab küsimusi sellise tehnoloogia kasutamine ka eetiliselt – kas teadmine tulevikust võib seda muuta? Ja kui oleks võimalik on näha minevikku detailideni, millised oleks selle mõjud ajaloole ja inimkonna identiteedile? No ja kas Jeesus ikkagi löödi risti?

Ulmesõpradel ja kvantarvuti-huvilistel soovitan kindlasti vaadata, kui seda pole veel tehtud.
Rohkem ei saa siinkohal rääkida, sest et spoilerid, võib-olla isegi liiga palju spoilerdamist juba :|


Kaader seeriast Devs. Pildi allikas: imdb.com



Allikad
2. miniseeria Devs ise - https://disneyplus.com

kolmapäev, 5. märts 2025

Jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis

Digitaalne areng

Internetiajastu ja digitaalne areng on mõjutanud kõiki riike üle maailma, luues uusi mugavusi ja võimalusi nii inimestele kui äridele. Eestis on see areng vägagi tuntav, sest suur osa asjaajamisest riigiga, omavalitsustega ja ka poodidest ostlemise saab korda ajada internetis. Ka hariduse omandamine on võimalik kodust lahkumata, kui selleks peaks vajadus olema, rääkimata töötamisest (eriti IT alal).

Iga head tehnoloogiat saab aga kasutada ka halvasti - digitaliseerimine on muutnud väga lihtsaks ka inimeste jälgimise ja ka jälitamise - kui aastakümneid tagasi pidi näiteks potentsiaalse kurjategija jälitamiseks ikka füüsiliselt agent tema järgi sõitma, siis ammu pole selleks enam vajadust - kuna pea kõik kasutavad nutitelefone ja internetti, siis jälgimiseks piisab ainult hiireklikist, kui sedagi - ka selle otsuse võib vastu võtta algoritm.

Jälgimiskapitalism

Kuna inimeste jälgimine on muutunud tänu tehnoloogilistele vahenditele ülimalt lihtsaks, siis loomulikult ei kasuta seda ära ainult eriteenistused, vaid sellega saab teenida ka puhtalt ärilist kasumit. Kasutajate kohta massiliselt andmeid kogudes on võimalik suunata tarbijate käitumist. Andmed on uus raha ning "data mining" on uuem kulla kaevandamise ekvivalent.

Hetkeseis Eestis (2025 algus)

Eestis on tugevad andmekaitseseadused ja GDPR-i rakendatakse üsnagi efektiivselt. Sellest hoolimata on paljud suuremad platvormid andmekaevega saanud (pigem illegaalselt, ütleks) massiliselt koguda kasutajate andmeid, eriti paistavad sellega silma suuremad sotsiaalmeediahiiud, nagu Facebook, Twitter/X, Instagram, lisaks otsingumootor Google jpt. Andmete kogumise abil pakutakse kasutajatele suunatud reklaame, et teenida rohkem ärilist kasumit ning andmete kogumise abil on sisuliselt võimalik ka mõjutada inimeste poliitilisi vaateid ja suunata masse endale sobivas suunas.


Tulevikustsenaariumid

Positiivne stsenaarium

Andmekaitse, läbipaistvuse suurendamine ja kasutajate harimine võib tagada, et ühiskonnana liigume parema demokraatliku ühiskonna poole. See eeldaks mitmeid muutusi meie praeguses elus, aga see ei ole võimatu. Juba EL tasemel on tehtud ju algul tobedana tunduvaid samme (nt kohustus teavitada küpsistest igal veebilehel), ent mis kokkuvõttes tõstavad kasutajate teadlikkust sellest, et iga nende internetikülastust võidakse jälgida ja ka ära kasutada.
Ideaalina vabas ühiskonnas oleks otseosalusdemokraatia võimaldamine samuti realistlik praeguste tehnoloogiliste võimaluste juures, kus inimesed saaksid hääletada konkreetsete seaduste ja määruste poolt, ilma riigikogu või volikogu vahenduseta.

Futuristlik pilt tulevikuühiskonnast
Futuristlik ühiskond. Pildi allikas: Copilot

Negatiivne stsenaarium

Kui kasutajaid ei õnnestu kaitsta jälgimiskapitalismi eest, siis võime liikuda hoopis digitaalse diktatuuri suunas. Näiteks suured sotsiaalmeediaplatvormid või ka riik saavad kontrolli inimeste meelsuse ja käitumise üle. Suur risk on nii lauspropaganda kui ka tsensuuri tekkeks, mis teenib kellegi huve, kas siis võimu teostamiseks või kasumi suurendamiseks. Selline stsenaarium võib olla samuti üsna realistlik, kui interneti kasutajad ei teadvusta iseenda mõjutatavust nii sotsiaalmeedia kui ka uudiskanalite poolt. Sel juhul saab meie vaba ühiskond lõpu nagu meie ühes naaberriigis... 

NSVL lipp. Pildi allikas: koryotours.com




Allikad


Netietikett: 90ndad vs praegu

Virginia Shea netiketi põhimõtted, mis pandi kirja 1990ndatel, olid mõeldud internetisuhtluse juhendiks ajal, mil veebi kasutajaskond oli al...