ITSPEA25: Jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis

Digitaalne areng

Internetiajastu ja digitaalne areng on mõjutanud kõiki riike üle maailma, luues uusi mugavusi ja võimalusi nii inimestele kui äridele. Eestis on see areng vägagi tuntav, sest suur osa asjaajamisest riigiga, omavalitsustega ja ka poodidest ostlemise saab korda ajada internetis. Ka hariduse omandamine on võimalik kodust lahkumata, kui selleks peaks vajadus olema, rääkimata töötamisest (eriti IT alal).

Iga head tehnoloogiat saab aga kasutada ka halvasti - digitaliseerimine on muutnud väga lihtsaks ka inimeste jälgimise ja ka jälitamise - kui aastakümneid tagasi pidi näiteks potentsiaalse kurjategija jälitamiseks ikka füüsiliselt agent tema järgi sõitma, siis ammu pole selleks enam vajadust - kuna pea kõik kasutavad nutitelefone ja internetti, siis jälgimiseks piisab ainult hiireklikist, kui sedagi - ka selle otsuse võib vastu võtta algoritm.

Jälgimiskapitalism

Kuna inimeste jälgimine on muutunud tänu tehnoloogilistele vahenditele ülimalt lihtsaks, siis loomulikult ei kasuta seda ära ainult eriteenistused, vaid sellega saab teenida ka puhtalt ärilist kasumit. Kasutajate kohta massiliselt andmeid kogudes on võimalik suunata tarbijate käitumist. Andmed on uus raha ning "data mining" on uuem kulla kaevandamise ekvivalent.

Hetkeseis Eestis (2025 algus)

Eestis on tugevad andmekaitseseadused ja GDPR-i rakendatakse üsnagi efektiivselt. Sellest hoolimata on paljud suuremad platvormid andmekaevega saanud (pigem illegaalselt, ütleks) massiliselt koguda kasutajate andmeid, eriti paistavad sellega silma suuremad sotsiaalmeediahiiud, nagu Facebook, Twitter/X, Instagram, lisaks otsingumootor Google jpt. Andmete kogumise abil pakutakse kasutajatele suunatud reklaame, et teenida rohkem ärilist kasumit ning andmete kogumise abil on sisuliselt võimalik ka mõjutada inimeste poliitilisi vaateid ja suunata masse endale sobivas suunas.

Tulevikustsenaariumid

Positiivne stsenaarium

Andmekaitse, läbipaistvuse suurendamine ja kasutajate harimine võib tagada, et ühiskonnana liigume parema demokraatliku ühiskonna poole. See eeldaks mitmeid muutusi meie praeguses elus, aga see ei ole võimatu. Juba EL tasemel on tehtud ju algul tobedana tunduvaid samme (nt kohustus teavitada küpsistest igal veebilehel), ent mis kokkuvõttes tõstavad kasutajate teadlikkust sellest, et iga nende internetikülastust võidakse jälgida ja ka ära kasutada.

Ideaalina vabas ühiskonnas oleks otseosalusdemokraatia võimaldamine samuti realistlik praeguste tehnoloogiliste võimaluste juures, kus inimesed saaksid hääletada konkreetsete seaduste ja määruste poolt, ilma riigikogu või volikogu vahenduseta.

Futuristlik ühiskond. Pildi allikas: Copilot

Negatiivne stsenaarium

Kui kasutajaid ei õnnestu kaitsta jälgimiskapitalismi eest, siis võime liikuda hoopis digitaalse diktatuuri suunas. Näiteks suured sotsiaalmeediaplatvormid või ka riik saavad kontrolli inimeste meelsuse ja käitumise üle. Suur risk on nii lauspropaganda kui ka tsensuuri tekkeks, mis teenib kellegi huve, kas siis võimu teostamiseks või kasumi suurendamiseks. Selline stsenaarium võib olla samuti üsna realistlik, kui interneti kasutajad ei teadvusta iseenda mõjutatavust nii sotsiaalmeedia kui ka uudiskanalite poolt. Sel juhul saab meie vaba ühiskond lõpu nagu meie ühes naaberriigis...