2 nähtust interneti ajaloost

Interneti ajaloost leiab mitmeid omapäraseid nähtusi, millest osad on siiamaani mingis vormis meie igapäevaelu osad, osad aga ajaloo hõlma vajunud. Üks siiamaani säilinud süsteemiks on DNS, teiseks näiteks on Gopher.

1. DNS (Domain Name System): nimesüsteem mille kasutus on pidevalt suurenenud

DNS sündis 1980. aastate alguses lahendamaks probleemi, et masinad suhtlevad omavahel IP-aadresside abil, kuid inimestele on lihtsam meelde jätta aadresse pigem nimepidi. Esialgu haldasid võrgusõlmede kirjete loendit (hosts-fail) kesksed serverid, kuid see muutus kasutajate hulga kasvades kiiresti ebapraktiliseks. Hakati kasutama hajusat "andmebaasi", kus omavahel ühendatud serverid hoidsid teavet domeeninimede ja IP-aadresside seoste kohta.

DNS baseerub hierarhilisel struktuuril, alates juurnimeserveritest kuni tippdomeenide (näiteks .com, .org, .ee) ja alamdomeenideni. Kui brauser või mõni muu rakendus vajab veebilehe avamiseks IP-aadressi, küsitakse seda kohalikult DNS-serverilt, mis vajaduse korral pärib infot edasi kuni ülemise astme juure- või tippdomeeni-serverini välja.

Miks seda ikka vaja on?

DNS lahendab praktilise ja pidevalt vajaliku ülesande – seob miljonid domeeninimed konkreetsete IP-aadressidega – tehes Interneti igapäevase kasutamise kordades mugavamaks. Selleta peaks igaüks teadma täpseid numbrikombinatsioone, mis oleks ebareaalne.

DNS on aja jooksul saanud turvalaiendusi (näiteks DNSSEC) ja optimeerimisi, kuid põhimõte on sama, mis algusaegadel.

2. Gopher on (oli) protokoll ja süsteem, mis pakub lihtsat, hierarhilist tekstimenüüd info leidmiseks ja failide jagamiseks. See töötas nii, et kasutaja sisenes Gopheri serverisse, klikkis menüüvalikuid ja jõudis tasandilt tasandile uute kaustade või failideni. Sealt võis lugeda dokumente, andmebaasikirjeid või artikleid.

Gopher sai hoo sisse 1980. aastate lõpus ja oli kasutuses 1990. aastate alguses, enne kui graafiline WWW levima hakkas. Paljud ülikoolid ja raamatukogud (eriti Ameerikas) kasutasid Gopherit, et oma andmebaasid ja artiklikogud lihtsasti kättesaadavaks teha.

Peagi aga Gopher hääbus. Ilmusid brauserid nagu Mosaic ja Netscape Navigator, mistõttu muutus veebis hüperlinkidega HTML-lehtede vaatamine palju mugavamaks kui Gopheri tekstimenüüde klõpsimine. Veebilehtedele sai lisada pilte, heli, videot ja muid interaktiivseid elemente, samas kui Gopher piirdus peamiselt tekstiga. 

Arendajad, ülikoolid ja suured asutused läksid uuele tehnoloogiale üle ning Gopher'i arendus jäi seisma, süsteem kaotas kasutajad ja vajus unustusse. Praegu hoiavad Gopher'it elus vaid mõned fanaatikud ja retrohuvilised, kuid üldplaanis on see üsna haruldane nähtus.

Pildi allikas: ChatGPT

Seega võib tõdeda, et ka nn "eelajaloolisest internetist" ideed võivad edasi elada, kui nad on mugavad, kasulikud ja laialdaselt kasutusele võetud... Või kaovad täielikult, kui uusi ja paremaid lahendusi peale tuleb. DNS kui äärmiselt kasulik süsteem ei kao kuhugi ilmselt niipea, kui üldse. Samas on Gopher rohkem nagu huvitav ajalooepisood – ta aitas küll luua aluse HTML-ile (hüperlinkide algne idee oli seal olemas), aga ei suutnud võistelda kiiresti areneva World Wide Webi võimalustega.

Viited

1. Internet Hall of Fame. https://www.internethalloffame.org/inductee/paul-mockapetris/
2. Domain names - concepts and facilities. https://datatracker.ietf.org/doc/html/rfc1034
3. Computing History. Gopher Protocol. https://mncomputinghistory.com/gopher-protocol/
4. The Internet Gopher Protocol: a distributed document search and retrieval protocol. https://tools.ietf.org/html/rfc1436