Uue meedia roll ja mõju
Uus meedia – blogid, videokeskkonnad (YouTube, TikTok), sotsiaalmeedia (Facebook, Instagram, Twitter/X, LinkedIn jne), podcast’id jne – on viimasel ajal põhjalikult ümber kujundanud selle, kuidas infot tarbitakse. Ajakohasus, kiirus, reaalajas reageerimise võimalus eristab üsnagi palju uut meediat traditsioonilisest. Väljaanded, kes oskavad uut meediat hästi ära kasutada, suudavad publikut paremini kaasata.
Viskame pilgu peale uue meedia rolli ja ärakasutamise võimaluste osas kahele Eesti ajakirjandusväljaandele.
Delfi – uues meedias nagu kala vees
Delfi on tuntud kui üks esimesi ja suuremaid internetipõhiseid digilehti Eestis. Kuna Delfi kasvaski algusest peale digitaalses ruumis, on see neile olnud ka hea platvorm, kus pidevalt areneda.
Delfi puhul on näha, et toimub kiire reageerimine uudistele, lisaks videod, interaktiivsed rubriigid. Selline lähenemine on teinud Delfist ühe populaarseima veebipõhise uudisteportaali Eestis.
Tugevused:
Delfi peamine tugev külg on mitmesugune multimeediasisu – nad teevad artiklite kõrval ka otsesaateid, salvestavad podcast’e, loovad fotogaleriisid, videoreportaaže ning kasutavad reaalajas kommentaariumi. Selline lähenemine suurendab lugejate arvu ja huvi eri formaatide kaudu uudiseid pakkudes.
Suuremate ja arenevate sündmuste korral on ka tihti loodud pidevalt täienevate lõimedega nö "otseülekande" artikkel, mis laseb lugejal tunda end viimaste arengutega pidevalt kursis olevana.
 |
| Pildi allikas: Delfi |
Äripäev – traditsioonidest digimaailma
Äripäev on tuntud eelkõige ajalehena, mis keskendub majandusuudistele, analüüsidele, eksperthinnangutele ja süvitsi analüüsivatele lugudele. Nende põhifookus on pikka aega olnud ikkagi paberväljaanne, mis on üks Eesti juhtivaid majanduslehti. "Ammusest ajast" on nad olnud tugeval positsioonil ja prestiižikad.
Raskused uues meedias:
Kui vaadata Äripäeva uusi meediakanaleid (nt blogid, Facebook, LinkedIn, Instagram), jääb nende sisu üsna tagasihoidlikuks. Kuigi Äripäev paneb üles regulaarselt veebiuudiseid, pole nende sotsiaalmeedia kohalolek nii atraktiivne kui mõnelgi teisel väljaandel. Postituste stiil on ametlik, pilte ja videoid on vähem ning kaasatust lugejatega ehk interaktiivset arutelu on suhteliselt vähe.
Veel mõned aastad tagasi oli isegi nende aripaev.ee veebileht nii vana sisuhaldusmootoriga, et oli kohati raskusi isegi info leidmisega või artiklite sirvimisega. Tänaseks päevaks on nad portaalile siiski juba suuremat rõhku pannud ning vanad vead on parandatud.
Kuigi Äripäev võiks sotsiaalmeedias rohkem esile tõsta oma analüütilist sisu, kasutada näiteks LinkedIni laiemalt B2B sektori kaasamiseks või teha koostööd podcasteritega, ei ole nad seda potentsiaali siiani kasutanud. Siin on palju arenguruumi – eriti kui tahta nooremat ja digiteadlikumat publikut kätte saada.
 |
| Pildi allikas: Vikipeedia |
Allikad
1. www.delfi.ee
